1800. aastate sündmused Baltimaal
mõisas või olid sellega tihedalt seotud. Talurahva koormistest oli mõisa ees endiselt
teokoormis, mis jagunes nädalatööks ja abitööks. Talurahva riiklikest kohustustest olid
tähtsamad pearaha ja nekrutiandmine.
1845. aastal toimus massiline üleminek vene õigeusku.
1849. aastal avaldati kolmandad talurahvaseadused Liivimaal, mis vabastasid
talupojad täielikult mõisniku käe alt ja talupoeg võis hakata ise oma talu
organiseerima. Mõisnik hakkas oma maad kruntiajama, laenates seda talupoegadele.
Mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised ehk mõisamoonakad. Eestimaal võeti
säärased seadused vastu 1856. aastal.
1858. aastal keeldusid paarikümne Harju-, Järva- ja Virumaa talupojad teotööle
minemast. Sellepärast saadeti neile järgi sõjaväeosed, kes vastuhakanuid pexuga
karistasid. Seda konflikti kutsutakse Mahtra sõjaks.
1863. aastal kehtestatud uus passiseadus lubas talupoegi vabalt ringi liikuda. See
annaabi.ee 
