17. sajand Rootsi aeg
kaubanduse arendamiseks vajalikku hulka raha ega kogemusi.
Sellele vaatamata oli kohalik kaubandus üks haapsallaste peamisi elatusallikaid.
Võõrastel oli keelatud Haapsalu ümbrusest põllusaadusi ja kala kokku osta ja
talupojad pidid oma ülejäägid Haapsallu turule tooma. Kauplemine, alkohoolsete
jookide müügiks valmistamine ja leiva küpsetamine olid lubatud ainult Suurgildi
liikmetele. Linnas elavad käsitöölised ning aadlikest krundiomanikud ei tohtinud
sellega tegelda. Hiljem lubas läänihärra õlut pruulida ja viina põletada ka rätsepadel.
1691. aastal oli Haapsalus 13 kaupmeeste gildi kuuluvat isikut.
Teine tähtis linnakodanike majandusliku tegevuse haru oli käsitöö. 1691. aastal oli
linnas u 30 käsitöölist. Käsitöölised koondusid vastavalt oma erialale tsunftidesse.
Oma tsunftid olid rätsepadel, kingseppadel ja kangrutel. Teistel käsitöölistel, näiteks
annaabi.ee 
