Tõde ja Õigus II Terve tekst
paar korda äbarikuks. Ise rääkis ta nõnda:
,,Mullu sügisel ütlesin kõrtsis sinu isale, oma nuabrimehele, selle vänge vanamehele, väga
vängele, sest mina ise olen vänge ja kuis siis minu nuabrimees läbi suab, kui ta vänge ei ole, --
nii et ma siis ütlesin selle vänge vanamehele, va Mäe Andresele, kui ta oma meremõrtsuka,
selle noore Andrese, sinu kalli venna, õieti öelda, poolvenna, kroonu viis, sellesama, kes
kevadel käis minu kruavi tammi lõhkumas, kui ma loodheinamuad tegin, tead isegi, seal
Jõessaare mail, -- just sellesama meremõrtsuka saatiski vana Andres kroonu, ja siis ma talle
ütlesingi, ütlesin lausa jonni pärast, et aga teda kiusata ja nokkida, ütlesin: Nüüd suatsid ühe
poja kroonuküna närima ja teise linna hobusevargaks õppima, -- sinu nimelt, sest sinust pidi
kool tegema hobusevarga. Lisasin talle veel juure, et meil ongi hobusevarastest nappus käes,
annaabi.ee 
