Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse.
Kristina Smigun-Vähi ja Jaan Martinson on oma raamatus ,,Kristina" kirjutanud, kuidas Kristina
sihikindlalt püüdles oma eesmärgi, olümpiamedali poole. Süües kasvab isu. Kui algselt on soov
medal, siis hiljem rahuldab sind juba vaid kirkaim värv. Kuid kas see annab elule tähenduse? Ühele
sihile järgneb teine. Inimene ei ole kunagi sada protsenti rahul. Peale ühte ampsu magusast õunast,
tahame veel ühte ning kui õun on otsa saanud, siis jookseme poodi uue järele.
Kas Krsitina elu on väärtuslikum või tähendusrikkam lihtsalt selle pärast, et ta on pidevalt püüelnud
oma eesmärkide poole ja need ka saavutanud? Või on just Camuse teose tegelane elanud
tähendusrikast elu, sest ta on suutnud astuda välja meie absurdse maailma ahelatest. Ta on olnud
võimeline vaatame ühiskonda ja välist maailma kõrvalt ning tahtnud end sellest eemaldada, kuid
miks? Sest ühiskond milles me elame, sunnib meid püüdlema millegi poole, mille olemusest me
annaabi.ee 
