Vana-Liivimaa
alistuma sunniti. Liivi ordu vgedest ji vheks ja abi paluti Saksa Ordu
krgmeistrilt Preisis. Nad tungisid Harjumaale ja laastati maa. 1344.veebruaris
oli Saaremaa aeg. Suurte kaotustega hvitati saarlaste linnus ja tapeti nende
juht Vesse.
Tulemused: Eestlased tegid tsise jupingutuse kuid, alal jdi. 1346ndal
aastal ms Taani Kuningas Eesimaa hertsogkonna 19 000 Lbeki marga eest
Saksa ordule, kes selle jrgmie aastal Liivi ordule edasi andis. Harju-Viru
vasallide laiu igusi see ei krpinud, need laienesid edaspidi veelgi.
6) a) Ristisjaga vallutatud Eestit ja Ltit nimetati keskajal lhidalt
Liivimaaks, tnapeval nimetame teda selguse mttes Vana-Liivimaaks.
b) Phja-Eesti oli Taani valduses. Saare-Lne piiskopkond omas Saaremaad,
Hiiumaad ja Lnemaad. Kagu-Eesti oli Tartu piiskopkonna all. Ja le jnd
oli Ordu valdus.
c) Ordumeister- juhtis ordut, vasall - lnimees, maahrra kest
maavalduse (lni) saanud isik, keda seob maahrraga truudusevanne, ln-
annaabi.ee 
