Tod Browningu elu ja looming
elavat torsot, ilma käte ja jalgadeta, kes süütab ise oma sigareti
ilma abita.
Probleem on selles, et kõik tema kiiduväärt nõudmised olid, et
need inimesed oleksid tervenisti inimlikud. Film põhineb ühel
Clarence Robbinsi lühijutul ja oli üllatavalt tellitud Irvin
Thalbergi poolt ( nooruslik MGM president) kes oli märganud
Browningu Dracula edu. Samuti ka James Whale "Frankensteini"
rivaalitsevas Universali stuudios. Seega tuli film segada
õudusega, või vähemalt krotestika koos sotsiaalse kommentaariga
ühiskonnale ja see on lõplik järjestus, mis tekitas
vastuolulisust.
Sisuliselt on see lugu Cleopatrast, ilus trapetsi artist,
kelle kääbus Hans, kuigi juba hõivatud teisega tema oma suurusest,
on kõikvõimsalt sissevõetud. Tal on armulugu Herculesega,
pahatahtlik jõumees, ning ta naerab Hansu üle tema selja taga.
Kui Cleo avastab, et Hans saab väikese varanduse osaliseks
abiellub ta temaga, kuid tema tõelised tundes on näha isegi
annaabi.ee 
