Motokross ja selle areng Raplamaal
mootorisport. Krossi aga arendas jõudsasti edasi sel ajal juhtivaks spordiühinguks
kujunev „Jõud“, seda sellepärast et nelja aastaga olid maanoored asutanud 16
motoklubi, kus tegutses üle 600 inimese. Majandite jõukuse kasv võimaldas uutele
ettevõtmistele muretseda varustust. Selleks ajaks koosnes „Jõu“ motoklubide tehnika
4
park 250 mootorrattast, millest 57 olid spetsiaalsed krossirattad. Lisaks võib mainida,
et eesti võidusõitjate kasutuses tol ajal oli üldse 450 mootorratast (Kaldmaa
„Krossirajal“, lk 26).
1964. aastaks oli Eestimaa kaetud „Jõu“ ja ALMAVÜ motoklubidega ning
motosportlaste arv oli kahekordistunud. Kuna majandite jätkuv jõukus lubas hankida
piisavalt krossimootorrattaid – ainuüksi „Jõud“ motoklubidel oli 500 ratast. See tõi
omakorda kaasa suure motokrossi vaimustuse ning sel aastal peeti Eestimaal kokku
134 võistlust