Taime geneetika
järgmine ei saa aga tekkida väga lähedal, kahe kiasmi vahel peab olema teatud vahemaa;
seda nimetatakse kiasmi interferentsiks.
Mitootiline krossingover. Ka somaatilistes ning goniaalsetes rakkudes võib
homoloogsete kromosoomide vahel toimuda krossingover, mis viib täiendavale
geneetilisele rekombineerumisele. Nii saavad heterosügootidel tekkida rakud, mis on
homosügootsed retsessiivse alleeli osas ja mis avaldub mosaiiksusena. Mitootilise
krossingoveriga seletatakse näiteks üksikute retsessiivse fenotüübiga täppide ilmumist
äädikakärbse kehal.
Mitootiline krossingover esineb ka imetajatel, sh. inimesel ning mehhanism on siin
sama, mis meiootilise krossingoveri puhul - ühinevad kaks homoloogi ja toimub ema- ja
isapoolsete genoomi osade vahetus. Krossingoveri toimumise kohti näeme mitoosi
metafaasis kiasmidena (nagu meioosi diploteenis). Pärast homoloogide lahkuminekut
anafaasis eralduvad kohe ka kromatiidid
annaabi.ee 
