Rootsi aeg
abikäsi( sulased ja tüdrukud). Talude kasvu pidurdas mõisate arvukuse ja mõisamajanduse
osatähtsuse kiire kasv.
Kuna mõisapõlde tuli juurde, kasvas ka teoorjus. Teonorm oli talvel 6 päeva nädalas ja suvel
12 päeva nädalas. Mõis nõudis abitegu vastavalt oma äranägemisele suuremateks
põllutöödeks( külviks, sõnnikuveoks jne). Korraldati ka mõisatalguid.
Kui mõis redutseeriti, kuulutati kõik mõisa talupojad kuninga talupoegadeks ehk
kroonutalopoegadeks. Reduktsiooniga paranes talupoegade majanduslik
olukord.Talupoegi hakati kaasama maa hindamisele. Koormiste määrad pandi kirja
vakuraamatus.
4) Linnad ja kaubandus- linnade majanduslik areng, linnarahvastik, kaubandus
17. saj oli Eestis 10 linna. Uued linnad olid Valga ja Kuressaare. Vähenes linnavalitsuste ehk
raadide iseseisvus, suurenes sõltuvus riigivõimust. Linnad kaotasid õiguse iseseisvale
müntimisele ning majandustegevusele.
Olid kodanikud ja mittekodanikud