Kroonu onu tammispääl
Soomesse koliksin. Ja mina ütlen ka omalt poolt: Sind ma ei jäta, Aadu, kui ma ka sellepärast
Metsa vara ja rikkuse peaksin kaotama! Ma teeks ennem Jõepäral orjana tööd ja oleksin Aadu
perenaine, kui ma Metsa külluses ja kurbuses elaksin. Tuleks ometi üks hea vaim mulle ja
Aadule appi.
AABRAM: (tuleb kikivarvul): Ah-jaa mu armas Elsa! Tervist kullake! Kuidas käsi käib,(Elsat
näpistades) Metsa lillekene, maasikamarjakene? Kas sa ei tunne mind Kroonumeest Aabram
Andrejevits Sikku ära.
ELSA: Tere, tere , kroonu onu! Tunnen küll, aga mul ei ole sugugi lusti täna naljatada.
AABRAM: (võtab Elsa käe ja laskub põlvili) Anna käeke! Ega mina niisugune mees ei ole, kes
Elsa saladusi teada tahab. Aga siin südames on vist mõni ilus ja sirge ja noor poiss, kes Elsa-neiu
südamele valu teeb tean küll!
ELSA: Onu, ära heida nalja, mu ei ole kedagi noort ega vana meest südames!
AABRAM: Ei, ei, Elsuuke, meie kroonumehed teame seda lugu väga hästi