Ajaloo uurimustöö
aasta hiljem vaevalt vabadussõda võita suudetud. Eestlasest ohvitsere ja kindraleid oli
tsaariarmees varemgi, kuid oma rahvuslike relvajõudude tarbeks selgelt ebapiisavalt. Sõjas
olid ohvitserikorpuse kaotused suured ja nende kompenseerimiseks tuli kiirendatud korras
koolitada uusi nooremohvitsere. Üle kolme tuhande eestlasest üliõpilase, koolmeistri ja
lihtsalt veidi harituma mehepoja, kellest paljud olid esimeses saksavastases vaimustushoos
vabatahtlikena kroonuleivale läinud, said nüüd selga ohvitserisineli. Eestlased hajutati
paljudesse väeosadesse kõikidel rinnetel. Lätlastel läks teisiti. Kui rinne 1915. aastal Riiale
ohtlikult lähedale jõudis, värskeid reserve sakslaste peatamiseks aga nappis, lubati
moodustada läti vabatahtlikest eraldi pataljone, mis laienesid läti kütidiviisiks. See oli kogu
vene armee paremaid väekoondiseid, mis paisati ikka kõige raskematesse rindelõikudesse ja
kandis ränki kaotusi