"kroonukirjandust" - 1 õppematerjal

Eesti Vabariigi kultuurielu aastatel 1920-1940.

Nii pandi alus kohalike raamatukogude võrgule. 1939. aasta algul oli Eestis 736 raamatukogu, kuid kogud jäid väikeseks ja lugejaskond tagasihoidlikuks. 1926. aasta Eesti Kultuurkapital andis tulemusi. Noores Eesti Vabariigis oli loomeinimestel pea võimatu ainult oma loomingust elatuda. Otsiti võimalust kirjanike ja kunstnike riiklikuks toetamiseks. Üldjuhul nõudsid haritlased endi toetamist, aga ilma vastuteeneta riigile, et ei tekiks kroonukirjandust ja-kunsti. Riigivõim jäi toetamis osas skeptiliseks. 1920. aastate algul koostati mitu Eesti Kultuurkapitali seaduse eelnõud, ent neid ei võetud vastu. 1923. aastal algatas Haridusministeerium uue Kultuurkapitali seaduse eelnõu, olles jälginud ka Läti Kultuurikapitali toimimist. 5. veebruaril 1925 võeti Riigikogus vastu Eesti Kultuurkapitali seadus. Asutati kuus sihtkapitali: kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri sihtkapital.