Stenbocki maja, kus alates 2000. aastast asuvad Vabariigi Valitsus ja Riigikantselei, on üks silmapaistavamaid ehitisi Toompea põhjanõlval, mis mere poolt vaadates annab oma klassitsistliku ehitusmassiiviga olulise panuse Tallinna vanalinna Maja ehitusloo algus seostub asehalduskorra sisseseadmisega Balti provintsides 1783. aastal, kui Eestimaa- ja Liivimaa kubermange hakati tihedamalt liitma muu Vene impeeriumiga. Riigivõimu initsiatiivil ja rahalisel toetusel algas siin intensiivne kroonuehitiste planeerimine. Muuhulgas planeeriti Tallinna ehitada uus hoone kohtuasutuste tarvis, mille plaanid koostas 1784. aastal kubermanguarhitekt Johann Caspahr Mohr. 1787. aasta suvel nõustus kohtumaja ehituse lõpuks ette võtma Rootsi aadlisuguvõsast pärit Hiiumaa mõisnik brigaadikindral krahv Jakob Pontus Stenbock (9. X 1744-23. IX 1824), kes sama aasta 20. juulil ehitustegevust ka alustas. Venemaa majandusseis oli aga samaaegselt sõja tõttu Türgiga halvenenud ning seetõttu ei suutnud
õpperingkonna kuraatorile. 13. Kroonupalat, rentei, statistikakomitee Kroonupalat 1783-1920. Venemaa Rahandusministeeriumi kohalikud allasutused kubarmangus. Esimees oli viitsekuberner, liikmeteks ökonoomiadirektor, nõunik, 2 assessorit ja kubermangu rentmeister. Allus algul kubernerile, siis senatile, seejörel rahandusministeeriumile. Ülesanded: Raharingluse korraldamine (kubermangu tasandil). Otseste js kaudsete maksude ning riiklike koormiste arvestus ja sissenõudmine, kroonuehitiste ja riiklike tuluallikate haldamine, järelvalve erakaubanduse ja töönduse üle, rentreide tegevuse kontrollimine. Rentrei (-1922) rahadusorgan kreisi tasandil. Riigikassa osakonnad maakonnas või kubermangus. Allusid kubermangu kroonupalatile. Ülesanded: koraliste ja erakorraliste riigimaksude kogumine ja maksualuste kohta arvestuse pidamine, tempelmarkide, aktipaberite, vekslipaberite, pidupiletite markide, mängukaartide müümine, rahavahetamine, rahasaadetiste edasitoimetamine.