Eesti kooli areng
veterinaariainstituudiks
Alghariduskoolid aastail 1905-1917
Kõige suuremasse alghariduskoolide rühma kuulusid
luteri usu valla-, mõisa-, kihelkonna- ja
kirikukoolid( 65,5% alhariduskoolidest ja 51,9%
algkooliõpilaste koguarvust)
Teiseks suuremaks alghariduskoolide rühmaks olid
õigeusu koolid, mis moodustasid 19,5%
alghariduskoolide üldarvust ja milles õppis 14,5%
algkooliõpilastest
Kolmanda rühma moodustasid riiklikud õppeasutused,
kroonualgkoolid, ministeeriumikoolid ja linnakoolid.
Sellesse koolirühma kuulus 7% alghariduskoolidest ja
16,6% algkoolide õpilaste üldarvust
Keskhariduskoolid aastail 1905-1917
1912.aastal pandi Tartus alus Aleksandra
Zilova I järgu tütarlastekoolile, mis sai juba
järgmisel aastal eragümnaasiumi õigused
1915.aasta lõpul tegutses Eestis 10 vene
õppekeelega tütarlaste gümnaasiumi kokku
2906 õpilasega.
Põltsamaa kihelkonnakool
Põltsamaa vene kihelkonnakool