Automaatkäigukasti planetaarülekanne
pöörelda, ühtegi neist kinni ei hoita, siis hakkavad nad pöörlema joonisel 21 A
näidatud suundades. Eesmise planetaarülekande päikeseratta (3) vastupidine
pöörlemissuund saavutatakse sellega, et tema satelliitide raami (2) pöörlemine antakse
üle veetavale võllile (9), sealt omakorda tagumise planetaarülekande kroonrattale (4).
Kuna tagumise planetaarülekande satelliitide raami (5) hoitakse kinni vabakäigusiduri
(8) abil, siis sunnibki kroonrattas (4) satelliitide kaudu päikeseratast (3) vastupidises
suunas pöörlema. See päikeseratas on ühine nii eesmisele kui ka tagumisele
planetaarülekandele ja seetõttu pöörleb ka eesmise planetaarülekande päikeseratas
ajamile vastupidises suunas, s.o kroonratta 1 pöörlemisele. Esimesele käigule vajalik
ülekanne saadaksegi eesmiselt planetaarülekandelt, teine planetaarülekanne aitab
muuta päikeseratta pöörlemissuunda. Viimane on vajalik suurema ülekandearvu
saamiseks (vt 3