"kroonratast" - 1 õppematerjal

Automaatkäigukasti planetaarülekanne

aga raamiga. Skeemil 12.3 on näidatud otseülekanne, kus pöörlemine antakse võrdselt mõlemale hammaslatile või nii kroon- kui ka päikeserattale ning satelliitide raam (veetava võlli rollis) peab nendega koos liikuma. See skeem on kasutusel kolmanda käigu saamiseks (vt 3.5.6). Skeemil 12.4 näidatakse tagasikäiku. Vedavaks osaks on alumine hammaslatt või päikeseratas. Satelliitide raami hoitakse kinni ning ülemist hammaslatti või kroonratast sunnitakse liikuma vastupidises suunas. See liikumine antaksegi veetavale võllile (vt 3.5.2). Planetaarreduktori ülekandearvu leidmine osutub küllalt tülikaks, sest pöördemoment kantakse läbi mitme planetaarülekande ning igas ülekandes tuleb arvestada satelliitide suhtelist liikumist kroon- ja päikeseratta suhtes. Valemi koostamisel aga saab kasutada üldist seaduspärasust, kus ühe ülekande piirides jääb iga hammasratta