Leht, vili, õis ja seeme
Õunvilja viiepesalise "südame" pärgamendisarnased seinad vastavad viljalehtede seintele. Väljast on noor õunvili kaetud
kutiniseerunud epidermiga, esinevad ka kloroplastid, õhulõhed ja trihhoomid. Edasises arengus asenduvad õhulõhed
lõvedega, kloroplastid kromoplastidega, epiderm aga õhukese peridermiga, moodustades õuna "naha".
"Viljaliha" koosneb suurte rakuvaheruumidega põhikoest. Viljaliha läbivad juhtkimbud, millest osa kuulub sigimikule,
osa aga hüpantiumile. Kroonlehtedesse suundunud juhtkimpude (asuvad viljalehtede vahekohtades) ning viljalehtede
tippudes paiknevate emaka juhtkimpude vahelt läbib viljaliha nõrgemini või tugevamini märgatav piir sigimikust ja
hüpantiumist tekkinud kudede vahel. Enamasti on igas sigimikupesas kaks seemet, harva vähem või rohkem. Pirni
õunviljale on omane sklereiidide rohke esinemine.