1905. aasta revolutsioon ja selle tagajärjed
Mõõdukamad tunnistasid kehtiva riigikorrana konstitutsioonilist monarhiat, nõudsid
demokraatlikult valitud rahvaesindust, Eesti ühendamist ühtseks kubermanguks,
baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abi talude
päriseksostmisel.
Radikaalide arvates tuli kukutada senine ,,vägivallavalitsus" ning luua demokraatlik
vabariik. Kohalik omavalitsus kavatseti koheselt üle võtta ja keskvalitsuse korraldusi
boikoteerida. Keelduti maksude maksmisest ja krooniteenistusse minekust. Lisaks
riigimaadele taotleti ka rüütelkonna- ja kirikumõisate maade jagamist rahvale. Otsuste
elluviimiseks nõuti rahva relvastamist.
Rahvaasemike koosoleku otsused süvendasid revolutsioonilisi meeleolusid. Mitmel pool
hakati kohalikke omavalitsusi üle võtma. Kui detsembri alguses puhkes Tallinnas
järjekordne üldstreik, vastasid võimud karmimate abinõudega: keelati koosolekud,
vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased ning Tallinnas ja kogu Harjumaal
annaabi.ee 
