Eesti raha 20. sajandi algusest kuni tänaseni
vastas 100 margale. Neid hakati 1924. aastal kasutama esmalt väliskaubanduses, kuid 1.
jaanuarist 1928 juba igapäevastes tehingutes. Kuna kroonivääringus pangatähed ei saanud
õigeks ajaks valmis, siis lasti 1928. aasta jaanuaris ringlusse viimane seeria 100-margaseid
kassatähti, millel oli kirsipunane ületrükk ÜKS KROON. Alles sama aasta septembris võeti
kasutusele 10-kroonised pangatähed, millele lisandusid järgnevatel aastatel ülejäänud
nimiväärtustega rahad. Kroonisari sai lõplikult valmis 1936. aastal. Eesti kroon jagunes 100
sendiks, sent omakorda võrdus reformieelse margaga. Esimesed uued mündid tulid ringlusse
juba 1928. aastal. Rahaseaduse järgi pidid 1- ja 2-kroonised mündid olema valmistatud
hõbedast. 1934. aastal vastu võetud rahaseaduse muutmise seadus lubas neid vermida ka
muust metallist. Kõik Eesti paberkroonid kujundas Günther Reindorff ja need valmistati
Tallinnas Riigi Trükikojas, viimane seeria 10-krooniseid veel 1940. aastal