Antiikteater
Praegugivõib taolisi tseremooniaid näha
primitiivrahvaste juures. Teatri jaoks meie tänapäevases mõistes on aga vajalikud kolm komponenti:
näitlejad, kes on juba koorist eraldunud; konfliktialge, mida annab edasi dialoog; ja vaatajad ,kes on
tegevusest emotsionaalseslt haaratud, kuid ei osale selles. Ilma nende põhikomponentideta võib
toimuda religioosne või ühiskondlik tseremoonia, kuid mitte teatrietendus. On väidetud, et Egiptuse
kõige varasemad säilinud matuse- ja kroonimistekstid,mõned neist isegi kuni 5000 aastat vanad, on
tegelikult näidendid. Nõnda siis oli Lääne tsivilisatsooni esimene suur teatriajastu 5. saj. e.m.a.
Kreekas. Just seal esitasid esmaskordselt mitte enam preestrid, vaid näitlejad osaliselt tänaseni
säilinud tragöödiaid ja komöödiaid. Selleks kasutati erilisi ehitisi või nende territooriume,mis
vaatamata pühakspidamisele polnud ometi templid. Nende rajatiste varemeid on säilinud tänaseni,
andes meile arheloogilist tõendusmaterjali
annaabi.ee 
