Tervisemõjur-UNI
saame piisavalt magada või ei. Hästimaganud inimene on hommikul värske, ta näeb reibas
välja, tema töö on päeval tootlikum, tema suhtlemine teistega vabam ja ta ise on heas
meeleolus.
Ôigesti jaotatud töö, liikumise ja puhkuse vaheldumine mõjuvad hästi tervisele ja ka inimese
välimusele. Ûlepingutused ja kurnatus seevastu muudavad meid vanemaks ja hakkavad
koormama immuunsüsteemi (Tlu õppematerjalid).
Ebapiisava ööune tagajärjel jääb inimene unedeprivatsiooni ehk kroonilisesse unepuudusesse.
See võib ilmneda, kui ööuni on jäänud liiga lühikeseks, ei ole õigesti reguleerunud (öö ja
päeva une vahekord) või on kehva kvaliteediga. Sotsiaalne surve olla pidevas infovoos,
vähene enesekontroll nutiseadmete kasutamise ajalise piiri seadmisel, kooli kohustused ja
kunstlik valgus võivad põhjustada hilist magamaminekut.
Võrreldes unepuuduse all kannatavate lastega on väljapuhanud laste enesetunne parem, neil