Kroonika on ajaraamat, teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Kroonika on arenenud antiikaja aastaraamatutest (annaalidest). Keskajal olid kroonikad peamisteks ajalooteosteks. Enamasti kirjutati kroonikaid proosas, kuid on ka riimkroonikaid. Euroopas olid kroonikuteks valdavalt mungad. Hiljem on kirjutatud ka kuninglikke ja linnade kroonikaid. Katekismus on lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Katekismusi koostati alates VII sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Tuntumad katekismused on lastele mõeldud Lutheri "Väike katekismus" ja vaimulikele kirjutatud "Suur katekismus". Ood on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms.
REALISM Realism kirjandusvooluna paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Realistliku kirjandusvoolu alguses seisab Sthendal"Punane ja must" (1831), samal aastal ilmus Victor Hugo läbinisti romantiline romaan ,,Jumalaema kirik Pariisis". Tekkisid autorid, kes nim. end ühiskonna kroonikuteks. Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, ilma liialdusteta ja ilustustega. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal, Inglismaal ja Venemaal. Realismi põhizanr on romaan. Stendhal oli Prantsuse kirjanik. Ta ema suri kui ta oli 7 aastane.16 aastasena kolis ta Pariisi õppima, hiljem elas Itaalias. TEOS: ,,Punane ja must". Sthendali kirjanduslik looming algab pärast lahkumist Napoleoni sõjaväest. Tõeline kuulsus saabus talle alles
kriminaalromaan põnevusromaan, mis põhineb kurjategija(te) jälitamisel ja avastamisel, näiteks Agatha Christie (18911976) "Saladuslik juhtum Stylesis" ja "Eesriie". Vt ka kriminaalkirjandus, romaan. kroonika ajaraamat. Teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Kroonika on arenenud antiikaja aastaraamatutest (annaalidest). Keskajal olid kroonikad peamised ajalooteosed. Enamasti kirjutati kroonikaid proosas, kuid on ka riimkroonikaid. Euroopas olid kroonikuteks peamiselt mungad. Hiljem on kirjutatud ka kuninglikke ja linnade kroonikaid. Näiteks Balti kroonikaid 13.-18. sajandini: Henrik. Liivimaa kroonika (kirjutatud 13. sajandil); Liivimaa vanem riimkroonika (13. saj.); Liivimaa noorem riimkroonika (14. saj.); B. Russow. Liivimaa provintsi kroonika (16. saj.); J. Renner. Liivimaa ajalugu üheksas raamatus (16. saj.); T. Hjärne. Eesti-, Liivi- ja Lätimaa ajalugu (17. saj.); Ch. Kelch. Liivimaa kroonika (17. saj.); J. G. Arndt
annaabi.ee 
