käitutud ning ohvritel on raske kelmiga koos olla. Ei usu, et on lihtne ka sulleril, kuna valel on lühikesed jalad ning selle päevavalgele jõudmine võib tuua petturile saatuslikud tagajärjed. Ise ei soovi ma kumbki nendest olla ning loodan, et suudan neid rolle elu jookul vältida. See on raske, vahest võimatu, aga lootus sureb viimasena. Ühe suurepärase näide reetmise kohta võib tuua William Shakespeare näidendist ´´Hamlet``. Selles näitemängus võib lugeda, kuidas Taani kroonikandja tapab tema enda vend Claudius, et saada ise troonile. Hiljem saab tapetu kuninga poeg Hamlet teada, et praegune valitseja on suli ning ta tuleb oma kohalt kukutada. Prints peab elama koos valeliku kasuisaga, mis muidugi talle ei meeldi, kuid peagi saab ta petisest lahti, tappes kroonikandja. Tänapäeval üheks reetmiseks võib nimetada abielurikkumist. Üks osapool petab oma abikaasat teise inimesega. Seda üritatakse varjata, kuid see tuleb enamasti alati päevavalgele.
Verdi suri 27. jaanuaril 1901 Milanos. Verdi "Maskiballi" tegevuse aluseks sai Rootsi kuninga Gustav 3. mõrvamise lugu 1792. aastal teatris toimunud maskiballil. Ooper jutustas sellest, et Amelia, peaministri naine, kes käis nõia juures abi palumas, armus kuningasse, ning valitseja põgenemise tagajärjel tekkis suur skandaal, sest saadi teada Amelia ja kuninga armastusest. Peaminister oli väga vihane nende peale ning maskiballil mees mõrvaski kuninga. Enne surma teatas kroonikandja, et ta on eksinud ja andestas oma mõrvarile. Enne kui Amelia nõia juures käis, lasi kuningas ennustada enda saatuse kohta ning võlur ütles majesteedile, et tema parim sõber tapab ta ning see ka juhtuski. Ooperi lavastaja on Arne Mikk, dirigendiks oli Jüri Alperten. Peaosades olid kuningas (Mart Madiste), peaminister(Rauno Elp) ja Amelia, peaministri naine( Aile Asszonyi). Teistes osades olid Ulrica (Riina Airenne), Oscar (Kristel Jõesaar), Silvano ( Rene
Juba Louis XIV ajal karakteriseeris kuninga võimukust hiilgav õukonnaelu. Pealinnast 18 km kau- gusele Versaillesse laskis troonipärija ehitada suurema ja uhkema palee, mille 2000 ruumi pidid ära mahutama üle 20 000 õukondlase ja teenri. Versailles' õukonnast sai oma aja hiilgavamaid Euroopas, olles eeskujuks paljudele teistele kuningakodadele. Lossis peeti pidusid, balle ning teatrietendusi. Balletinumbritest võtnud osa ka kuningas isiklikult. Järgneva kroonikandja Louis XV regendiks määratud Orleans'i hertsog Philippe oli tuntud orgiate ja nn aadamapidude korral- damise poolest. Kuningat ennast iseloomustasid aga rohked armukesed. 1774. aastal asus riigi etteotsa Louis XV pojapoeg Louis XVI, kes abiellus Habsburgide keisrinna tütre Marie- Antoinette'iga. Naise kulutused ekstravagantsetele rõivastele, soengutele ning juveelidele tegid riigikassaga nullarve.
annaabi.ee 
