Teatriteaduse alused
ja mis peab jääma lava taha. Lugu (faabula tähenduses) ei mahu enamasti täielikuna
lavaaega ja -ruumi.
Niisiis pole tegevusühtsuse nõue vankumatu. Selle järgimise-mittejärgimise alusel saab
näidendid jagada vähemalt kolme rühma .
Tegevusühtsusel põhinevad, nn. kontsentrilised (ühe keskpunktiga) näidendid, mille osad
on seotud ajalis-põhjuslikult (näiteks klassitsistlik tragöödia).
Kroonikalised näidendid, mille episoodide vahel on ajaline, ent mitte tingimata põhjuslik
seos. Süzeelised sidemed on lõdvad, episoodid reastatakse sageli montaazi põhimõtteid
kasutades, sarnasuse-kontrasti alusel
Fragmentaarsed näidendid, mille osade vahel pole ei põhjuslikku ega ajalist seost.
Pealtnäha suvaliselt reastatud lõikude assotsiatiivne seostamine kuulub vaataja-lugeja
tõlgendustegevusse.
Dramaatikas võibki rääkida nelja tüüpi konfliktist:
annaabi.ee 
