Essee: Albert Camus "Katk"
Paneloux’ jutt jumalast ja katkust. Palju on ka otsekõne.
Teoses on üks tegevusliin, kirjeldatakse linnakese elu üsna pika aja jooksul.
Lugu jutustatakse kolmandas isikus, kuid lõpuks selgub, et jutustajaks on
romaani peategelane doktor Bernard Rieux ise. Sellest hoolimata teose
lõpus mainib ta, et katsus kõigest hingest objektiivne tunnistaja olla. Ta
püüdis jääda võimalikult tagasihoidlikuks, oma isiklikest ootustest ja
katsumustest pidi ta vaikima. Märgata võib ka kroonikalikku laadi –
sündmuseid edastatakse väga täpselt, faktid on konkreetsed, näidatakse
numbrites palju inimesi regulaarselt sureb.
Tegelasi kujutatakse väga tõetruult, siin puhul on ka hästi näha, kuidas
inimesed katku ajal muutuvad. Inimesed tunnevad koos sarnaseid tundeid
ja elavad läbi sama valu. Näiteks hingevalu lähedase eemalolemise tõttu:
„Individuaalne tunne nagu lahusolek armastatud olevusest muutus juba
esimestel nädalatel terve rahva ühistundeks
annaabi.ee 
