EESTI KESKAEG
sajandi jutustest, et seal
olid mõned riimid, siis arvati, et tegemist riimjutustusega. Kas tegu oli Liivimaa ordumeistri kaplaniga, kelle jutustust
ta kasutas (Parthemolos?), pole teada. Uuem käsitlus arvab, et Renneri jutustus oli hoopis alam-saksa keeles nagu ka
vanem riimkroonika (Rheutersi teooria). Kui mõned originaalis on vb tõesti säilinud. 14. saj II poolel, 15. saj millegi
pärast Liivimaal enam suurejoonelisi krooniakid ei säilinud. 14. sajandis Wartberge kroonika, mis on primitiivne ja
siis veel mõned 15. saj tekstid, mis pole säilinud originaalkujul või siis puhtalt hüpoteetilised. Uuesti tõusis Liivimaa
teema kroonikute jaoks tähtsaks 16. sajandil seoses Liivi sõdadega: Johann Renner seoses hoonete looga ja Balthasar
Russow, kelle kroonikast juba tema eluajal valmis 2 varianti, mis 3 korral trükiti, kõige pealt 1578, teine 1584. E k
annaabi.ee 
