Peale pinna rikastamist süsinikuga, karastamist ja madalnoolutust on neil koos suure pinnakõvadusega 58-62 HRC, sitke südamik suure vastupanuga löök- ja väsimuskoormustele. Tsementiiditud teraste töökindlus sõltub pinnakihi ja südamiku omadustest. Võrdse pinnakõvaduse korral määrab töökindluse südamiku tugevus. Sellest lähtudes liigitatakse tsementiiditavad terased kahte grupe: mittetugevdava ja tugevdavaga südamikuga. Kroom - 15X, 20X, kroomvanaadium - 15X või kroomboor - 20XP on odavad, normaaltugevusega terased , mis peale ühekordset karastamist ja noolutamist saavad trostiit või beiniitstruktuuri ja kasutatakse väiksete mõõtmetega detailide (kuni 25 mm) valmistamiseks, mis töötavad koormustel kuni 750 N/mm2. Kroomnikkel - 12XH3A, 20XH3A, 12X2H4A, 20X2H4A on tugevdava südamikuga tsementiiditavad terased, mis peale
Nende teraste tüüpiline termotöötlus seisneb tsementiitimises (Ttsem 900...950°C), ühe- või kahekordses karastamises (Tkar 820...920°C) ning madalnoolutamises (Tnool 150...210°C). saadakse pind kõvadusega kuni 62 HRC ning südamik kõvadusega 250...300 HB (30...42 HRC). Parendatavate legeerteraste hulka kuuluvad keskmise C-sisaldusega (0,3...0,5%) madallegeerkonstruktsiooniterased: kroom-, mangaan-, kroommangaan-, kroommolübdeen-, kroomvanaadium-, kroomnikkelmolübdeen- jt terased. Parendatavate legeerteraste tüüpiline termotöötlus seisneb karastamises (Tkar = 820...880°C) õlis või vees ning kõrgnoolutamises (Tnool = 540...680°C). sellise termotöötluse tulemusena tekib sorbiitstruktuur, millel on kõrge voolavuspiir ja mis on sitke ning pingete konsentretsiooni suhtes madala tundlikkusega. Põhiline nõue parendatavatele terastele on nende läbikarastuvus.
annaabi.ee 
