·Hõõrdepindlus: see iseloomustab naha kulumiskindlust. Nahkade töötlemine. Pärast nahkade nülgimist saame toornaha. Et see ei rikneks tuleb seda konserveerida nt: soolatakse, kuivatatakse, külmutatakse. Parkimine: enne parkimist eemaldatakse karvkate, nahka töödeldakse happete ja sooladega. Parkimis viisid on järgmise: ·kroompark: nahka töödeldakse kroomisooladega, saadud nahk on vastupidav, elastne, niiskub kiiresti ja märjalt venib. Kroomnaha ristlõige on hallikas-sinine. Kroomnahka kasutatakse palju jalatsi pealsetes ·taimnepark: nahku töödeldakse tanniinidega need on taimsed parkained, leidub puukoores, nt: kastan, eukalüpt, paju. Taimne park on kallis, aega nõudev. Ristlõike värvus on hele...tume pruun. ·Alumiinium e. Valgepark: nahku töödeldakse alumiiniumi sooladega, rasvatakse munakollasega, töödeldakse keedusoola ja nisujahuga. Nahk on väga pehme, sitke, õrn. Märgudes nahk tursub ja kaotab värvuse.
Kroom kasutab kompleksühendite moodustamisel oma vabu d-orbitaale. Kollageen kui valk koosnes põhiliselt glutamiinhappe, aspargiinhappe, arginiini ja lüsiini jääkidest. Kollageeni peptiidahelas on karboksüülrühmad ja aminorühmad paraja pikkusega kõrvalharude otsas ja seetõttu kompleksi moodustamiseks hästi kättesaadavad. Kroomparknahk on üks paremaid nahku: ta on keemiliselt püsiv, elastne, pehme. Eriti vastupidav on kroomparknahk kõrgemate temperatuuride suhtes. Kroomnaha struktuur on võrdlemisi hõre (poorsus suur). Puuduseks võib olla ka mõningane rohekas värvitoon, mis on põhjustatud Cr3+ ühenditest (iooni värvus). Parkimisel saavutatakse veel häid tulemusi tsirkoonium (IV) ühenditega. Koordinatsiooniarv on 6, 8. Puuduseks on nende ühendite väga kõrge hind. Kasutatakse veel ka alumiiniumiühendeid koos kroomiga või ilma. Alumiiniumiühenditega saadakse valge nahk. Alumiiniumi koordinatsiooniarv on tavaliselt neli 4.