Joon. 17. Cr3C2-Ni kermiste kahanemine sõltuvalt temperatuurist, sideaine sisaldusest ja pulbrisegu jahvatusajast a) Cr3C2-10%Ni, b) Cr3C2-30%Ni, 1- jahvatusaeg -6 tundi, 2 jahvatusaeg 96 tundi 37 Joon.18. Cr3C2-Ni kermiste struktuur sõltuvalt paagutustemperatuurist o a)1100, b) 1200, c)1300 C 38 Cr3C2 baasil kermiseid iseloomustab karbiidterade kiire kasv paagutamisel. Kroomkarbiidsed kermiseid pole seni suudetud saada terasuurusega alla 4 µm (joon. 18c). Põhjuseks on väga aktiivne karbiiditera kasv paagutuse käigus. Aktiivne tera kasv on tingitud Cr3C2 osakeste suurest lahustuvuses niklis. On leitud, et eutektikumi temperatuuril lahustub kuni 11% Cr3C2 . Cr3C2-Ni kermiste paagutamisel võib karbiiditerade kasv toimuda nii läbi vedela faasi rekristallisatsiooniga kui ka karbiiditerade kokkukasvamisega s.o. koalessentsi mehhanismi järgi
kulutatakse purunemisele. Seepärast erosiooni kiirus väheneb pommitamisel nôrgema abrasiiviga. Abrasiivosakeste kuju (M) môjutab oluliselt materjalide kulumist juhul, kui abrasiivi kôvadus on suurem materjali kôvadusest. Sel juhul teravate nurkadega abrasiivosakesed kulutavad rohkem kui ümarad abrasiiviterad. Temperatuuri ( T ) osa kermistete kulumiskiirusele on praktiliselt uurimata. On leitud, et maksimaalset kulumiskindlust hôôrdumisel omavad kroomkarbiidsed kermised 600-800 oC juures. Seda seostatakse karbiiditerade hapruse vähenemisega temperatuuri tôusuga. .Erosiooni kahjuliku mõju vähendamiseks kasutatakse kulumiskindlaid materjale, milledeks on ka kermised. Neist valmistatakse abrasiiverosiooni tingimustes töötavaid detaile (liivapritsi otsikud, vedelkütuse pihustid, desintegraatori sôrmed jne). Erosioonkulumisel on mitmeid alaliike: - gaaserosioon (pinna kulumist põhjustab gaasiline keskkond või gaasi juga)
annaabi.ee 
