Rinnuliujumine
alustab ujuja samaaegselt tõmbe alguseks aeglaselt pea tõstmist. Sissehingamine
toimub tõmbefaasi lõpul. Käte öö tõukefaas sooritatakse juba täidetud kopsudega.
Väljahingamine algab koos jalgade sirutamisega ja kestab kuni löögi lõpuni.
Sissehingamine toimub veepinna kohal läbi avatud suu; väljahingamine seevastu kas veepinna
all või selle peal samaaegselt läbi suu ja nina.
Rinnuliujumises on hingamistsükli kestus pikem kui krooliujumises. Krooliujuja
hingamistempo on lühike ja kiire; rinnuliujujal pisut pikem ja rahulikum. Hingamine
mõjutab kogu ujumisliigutuste rütmi. Seepärast on kohanemine õigele
hingamistehnikale otsustava tähtsusega. Valesti reguleeritud hingamine häirib käte ja
jalgade töö kooskõla.
Lisaks rinnuliujumise tehnikale, mis siinkohal on kirjeldatud, leidub veel ka teisi
rinnuliujumise varianti( erinevad käte ja jalgade liigutustes, hingamise ning tehnika