“ Järelikult ajas võimalikku rändamist on üldse ainult kahte liiki. Esimene liik neist hõlmab inimese reaalset ( füüsilist ) ajas rändamist, mis on kirja pandud Maailmataju ajas rändamise teoorias. Teine liik aga hõlmab mõttelist ajas rändamist, mida psühholoogias nimetatakse kronesteesiaks ehk ajatajuks. Vastavalt nende liikidele nimetatakse esimest liiki ajas rändamist füüsikaliseks ajas rändamiseks ja teist liiki psühholoogiliseks aja rännuks. Mõistus, mis omab kronesteesiat ehk ajataju võimet, suudab lõpuks teostada ka füüsikalist ajas rändamist. Unisoofilises psühholoogias käsitleme sellist ajataju vormi, mis seisneb erinevate ajahetkede omavaheliste kauguste tajumisel ajas või üldse ajataju puudumist. Kõik sündmused ja nähtused Universumis toimuvad ruumis ja kestavad teatud aja. Aeg ja ruum ( aegruum ) on Universumi üks kõige fundamentaalseim „mõõdupuu“ või „nähtus“ - seda esineb
annaabi.ee 
