Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel
8
perekondade poolt, arvates, et need toovad häbi. Praegusel ajal mängib riik ühiskonna
teadlikkuse kujundamisel suurt rolli: puudega inimesi koolitatakse tööle minekuks ja
püütakse haarata neid rekreatiivsetesse ja sportlikesse üritustesse. (Guttmann, 1976)
Paljudele liikumispuudega inimestele on aastaid sisendatud, et nad ei saa teatud asju teha.
Ühiskond paneb suurt rõhku pigem puudega inimese piirangutele kui tema võimalustele.
(Miles & Priest, 1999). Tahan tuua esile Kronenberggi mõtte, et suurel osal puuetega
inimestel puudub ligipääs põhilistele rehabilitatsiooni teenustele ja nad ei ole suutelised
osalema koolitöös, treeningutel, tööl, lõõgastavates tegevustes või muudes sotsiaalsetes
tegevustes. (Kronenberg jt. 2005: 168).
Sellest tingitult võeti vastu puuetega inimeste võrdsete võimaluste standardreeglid ehk
invapoliitika üldkontseptsioon, mis kiideti ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga heaks 1993.
aastal
annaabi.ee 
