Taime geneetika
Niisuguseid tegureid
hakati nimetama mutageenideks. Hakati eristama spontaanseid mutatsioone (tekivad
liigi eksisteerimise normaalsetes, looduslikes tingimustes) ja indutseeritud mutatsioone
(tekivad eksperimentaatori või aretaja rakendatud mutageenide mõjul). Süvenev
geneetiline analüüs näitas, et peale geenmutatsioonide võivad esineda
kromosoommutatsioonid (mingi kromosoomi mikroskoopiliselt tuvastatav
struktuurimuutus; puudutab vastavas kromosoomiosas paiknevaid mitmeid geene --
nende kadu või lisandumist) ja genoommutatsioonid (kas üksikute kromosoomide või
kogu kromosoomikomplekti arvulised muutused).
Molekulaargeneetika sünniaastaks peetakse 1953. a., mil ameerika virusoloog-biokeemik
James Watson ja inglise biofüüsik Francis Crick avastasid Cambridges'is DNA
molekulaarstruktuuri (DNA biheeliksi). Selle avastuse tegemisel lähtusid nad Chargaffi
reeglitest, DNA röntgenstruktuuranalüüsi andmetest (M. Wilkins ja R. Franklin) ning
annaabi.ee 
