Geneetika ajalugu.
Giemsa-kompleksil on üks negatiivne ja kaks positiivset langut.
Positiivselt laetud molekuli osa inerakteerub negatiivselt laetud DNA-ga, samas kui negatiivselt laetud
osa seostub histoonidega.
Kromosoomivöödid
Kromosoomivööt ehk bänd on kromosoomiala, mis naaberaladest eristub, olles heledam või
tumedam. Kromosoomivöödistus tekib lineaarselt külgnevate heledate ja tumedate vöötide
vaheldumise tõttu. Lisaks vöötidele eristatakse kromosoomimustris veel rajamärke, mille all
mõeldakse selgelt eristatavaid ja kromosoomi identifitseerimisel olulisi morfoloogilisi alasid.
Rajamärkide hulka kuuluvad telomeerid, tsentromeer ja suured iseloomulikud vöödid. Regiooniks
nimetatakse kromosoomipiirkonda kahe rajamärgi vahel.
Vöödistude tasemed. Kui rakendada kromosoomidel Q-, G- või R-vöödistust, siis saab inimese
kromosoomistikus umbes 300-400 vöödi lahutuse. Pro- ja prometafaasi kromosoomides