Ideoloogiline sula e. kuldsed kuuekümnendad
aastail, kus aktiivsesse ellu astus põlvkond, kes
uskus vabaduse võimalikkusesse ka selles riigis. Uuenev kirjandus oli rahvusliku identiteedi
peamine väljendaja ning puuduvate meelelahutusvõimaluste asendaja ning see tingis ka
raamatute suured trükiarvud.
Raamatunimetuste hulk kasvas hüppeliselt 1950. aastate teisel poolel, tõus jätkus 70.ndate
keskpaigani. Ka teistel kunstialadel toimusid muutused. Esilinastusid Arvo Kruusemendi
,,Kevade", Grigori Kromonovi ,,Viimne reliikvia", heliloojana alustas Arvo Pärt, uuenes kujutav
kunst (Enn Põldroos, Olev Subbi, Ilmar Malin), pidevalt uuenes teater (Voldemar Panso, Jaan
Tooming, Evald Hermaküla jt).
1960. aastad kui ,,kuldne" aastakümme oli pöördelise tähendusega kogu maailmas
(teadusrevolutsioon, kosmoselennud, hipiliikumine), mis tähendas orienteeritust uuenemisele,
nooruse väärtustamist, tulevikuoptimismi. Seetõttu oli eesti kultuurile ja kirjandusele eriti
annaabi.ee 
