Seal elavad veel hunidid, rebased, hüäänid, saakalid, mangustid, kaljukitsed, metskitsed, lambad, pruunkarud, metssead, hüpiklased, karihiirlased, manulid, jänesed ning mitmesugused närilised Teada on üle 380 linnuliigi. Roomajatest on tuntumad maod, sisalikud, salamandrid ja konnad. Kaladest üks tüüpilisemaid on forell. Maavarad Rikas maavarade poolest. Leidub ulatuslikke loodusliku klaasi leiukohti, maagaasi, naftat, kivisütt, vaske, kromiitliiva, väävlit, pliid, tsinki, rauamaaki ning väärtuslikke vääriskive. Maavarade kaevandamine on vähearenenud infrastruktuuri ja teevõrgustiku tõttu raskendatud Inimtegevus Tegeldakse rändkarjakasvatusega Peetakse jahti lindudele ja mägiloomadele. Sõdade tõttu peavad inimesed tihti põgenema mägedesse - kuid siiski saab surma Talibani rünnakutes kohalikke ja süütuid inimesi. Äri tehakse marmorist kujukeste ja malega, peale
vormilahutuspindades. Eeliseks on vormi lihtsus, kuid suur materjali kulu ja halvad kristaliseerumise tingimused. Valukanalite korrus süsteemi - kasutatakse suure massi ja õhukese seintega valandite jaoks. Puuduseks on suur metalli kulu ja keerukus. Vormi materjaliks kasutatakse liiva, savi ja abimaterjale: 1. Peamine liiv mida kasutatakse on kvartsliiv (Si2O) sulamistemperatuuriga 1713°C. Kuid kasutatakse ka tsirkoonliiva ja kromiitliiva. a. Kvartsliiva puuduseks on polümorfism (temperatuuril 573°C tihedus suureneb 2,4% ja põhjustab sisepingeid mis tingib terade lagunemise). b. Tsirkoonliiva (ZrO2SiO2), sulamistemperatuuriga 2000°C c. Kromiitliiva (Fe2O-Cr2O3), sulamistemperatuuriga 1850°C 2. Vormisavi kasutatakse liivasidumiseks mis tugevdab ja annab plastsust liivale, puuduseks halvendab gaasiläbilaskvust, järeleandavust ja väljalöödavust. 3
on niisutatav. Kasvatatakse otra,nisu,maisi,riisi, kartulit, köögivilja,puuvilla; tähtsad on aiandus (aprikoosid, virsikud, kreeka pähkel, granaat, viigimari) ja viinamarjakasvatus. Karjanduses on ülekaalus lambakasvatus. Afganistan on rikas maavarade poolest, kuid nenede kaevandamine on vähearenenud infrastruktuuri ja teevõrgustiku tõttu raskendatud. Afganistanis on loodusliku klaasi leiukohti,vaske, maagaasi, naftat, kivisütt, kromiitliiva, steatiiti,väävlit, pliid, tsinki, rauamaaki ning erisuguseid vääriskive, ühed väärtuslikumad , teised vähem väärtuslikumad. Veestik Lähimast merest (Araabia merest) lahutab Afganistani 480 km Pakistani territooriumi. Jõed Afganistani jõed saavad toitu lumesulamisveest ning liustikest. Enamik jõgesid toitub mäestikes alguse saavatest ojadest. Põuaperioodil muutub enamik jõgesid väikesteks jõekesteks
annaabi.ee 
