Kärbseseente (Amanita ) levik ja ökoloogia Eestis ja Austraalias
gemmata(Fr.)Bertilloni) ainult üks kord 1998.a.
augustisViljandimaalt Voorult salu-kuusesegametsast Milvi Kalamehe leitud , mille kuni 10 cm
suurune kübar on nartsisskollane, kogu viljakeha äärmiselt habras, rõngas jalal juba väga noores eas
kaduv; mürgisuse kahtlusega (Hanso jt. 2000). Austraalias puudub.
1.2.4 Panter-kärbseseen
Leht- ja okasmetsades, eriti nõmmemännikutes kasvab juulist oktoobrini hallikaspruuni kübaraga
panter-kärbseseen(A. pantherina(DC.: Fr.) Krombh.), tema kübar (kuni 12cm) on alati
valgeebemeline ja rihvelja servaga, rõngas on lai, tupp ühevõi mitme kontsentrilise voldina; seent
võib Eestis leida üsna harva ja tema viljakehad kasvavad alatiüksikult. Panter-kärbseseen on väga
mürgine (Hanso jt. 2000). Austraalias ei esine.
1.2.5 Beez kärbseseen
Panter-kärbseseenele lähedane liik on mürgisuse kahtlusega beez kärbseseen(A. Eliae Quél.), mida
on Eestist leitud vaid üks kord (Kuthan, 1989; Kotlaba, 1990)