Keskkonnasaaste, -analüüs ja -seire Kontroltöö II kordamine
Gaasikromatograafia võimalused piirduvad molekulidega, mille molekulmass ei ületa 400, sest suurema
molekulmassiga ained ei anna märgatavat aururõhku liikuvas faasis temperatuuridel, mida
gaasikromatograafias kasutatakse. Vedelikukromatograafias aga puuduvad piirangud aine molekulmassile ja
on võimalik lahutada ka kõrgmolekulaarsete ainete segusid. Vedelikukromatograafide abil lahendatakse
nüüdisajal umbes 20% kõikidest analüütilistest ülesannetest (umbes 60% kromatograafilistes analüüsidest).
Seega on vedelikukromatograaf tähtis analüütiline seade, ilma milleta pole mõeldav keskkonnaanalüütika.
Tänapäevases vedelikukromatograafias pumbatakse eluenti 20 300 atm rõhu all läbi peeneteralise täidisega
(läbimõõt 10 40 m) kolonni, mille lõpus asub detektor (tavaliselt spektrofotomeeter või fluoromeeter).
Proovi sisestamiseks kasutatakse dosaatorit. Vedelikukromatograafias on eluendiks tavaliselt orgaaniliste