Arnold Schönberg
Kompositsioonilt on see lähedane
,,Ootusele" - kas siin laulab üks osatäitja. Tegevus on sümbolirohke ja groteskne.
2.3 Seeriatehnika periood
Pärast peaaegu kümme aastat kestnud loomingulist pausi (1913-1922) jõudis Schönberg
sellise meetodi dodekafooniani ( kr keeles dodeka ,,kaksteist" + ,,phone" heli, hääl), mis saab
kolmanda ehk seeriatehnika sisuks. Dodekafoonilise heliteose aluseks on 12-heliline seeria ehk rida,
mis sisaldab valikulises järjestuses kromatilise helirea kõik kaksteist nooti. Tingimuseks on aga, et
ükski neist ei tohi korduda enne, kui ülejäänud üksteist on kõlanud. Seeria ei asenda kunagi teemat,
see on vaid algmaterjal, millest meloodiline joonis ja kooskõlad tuletakse. Esimene rakendus toimus
1923. aastal, kui valmis ,,Viies klaveripalas" op 23 ning järgmisel aastal valmis Klaverisüit op.25.
Kaheteisthelilist seeriat võib kasutada põhimõtteliselt neljal kujul: esiteks algkuju, teiseks
annaabi.ee 
