Arvo valton
oli Rein Raamat, laulutekstid tegi PaulEerik Rummo, esitas Peeter Tooma. Selline
tähtede paraad peaks juba iseenesest hiilgava linateose tingima, aga "Viimse
reliikvia" juures mängis sooloviiulit ju ikka Kromanov.
Loomulikult, rezissöör on ikka iga asja peremees ja tema otsused on määravad. Paul
Eerikut pakkusin mina ise, tegin kohad ette, kus see laul peab olema, tema tõi sinna oma
dimensiooni sisse. "Reliikvia" saatus on üldse kohutavalt õnnelik olnud.
Minu meelest õnnestus Kromanovil "Viimses reliikvias" mitmed mängufilmi zanrid
päris edukalt sünteesida. Ta on korralikuks ja põnevaks looks ühendanud näiteks
ajaloofilmi, seiklusfilmi, kostüümifilmi, armastusfilmi, actionfilmi, õudusfilmi...
Kogu see film oli üks suur tööõnnetus. Tahtsime teha tõsist filmi vabast mehest, kes
tahab toimida ühiskonnast väljaspool. Aga Kromanov läks alt Goloborodkoga, kes
peegeldas proovistseenis Budraitisega, nagu oleks temas psühholoogilist sügavust.