mees nimega William Gregor. Elemenet sai nimetuse Kreeka mütoloogia Titaanide järgi ja nime pani Saksamaa keemik nimega Martin Heinrich Klaproth, kes taas avastas elemendi aastal 1795. Kuid uurimiseks piisav kogus titaani, millest pärast saada puhas titaan saadi alles aastal 1925. Teda leidub paljudes mineraalides maakoores ja enamik elusorganismides, kivimites, muldades ja veekogudes. Titaani eraldamiseks mineraalidest kasutatakse hetkel enamasti Krolli meetodit. Enim levinud ühendit titaandioksiidi, kasutatakse valgete pigmentide tootmisel. Titaan on on levikult üheksas element maakera koores ja seitsmes levinuim metall. Teda leidub nii eluorganismides, tardkivimites, setetes kui ka veekogudes. Konstruktsioonimetallide osas on titaan neist neljandal kohal, titaani edestab raud, alumiinium ja magneesium. Suuremad leiukohad meie lähedal asuvad näiteks Soomes, Venemaal Ilmeni mägedes,
Algul ei osatud titaani puhtal kujul (99.9%) toota, sest seda ei saanud teha tavapärasel moel süsinikuga koos kuumutades, kuna nii tekkis titaankarbiid. Esimesena sai sellega hakkama Matthew A. Hunter, kes kuumutas TiCl4 naatriumiga terasest kapslis 700-800 kraadi juures. Seda nimetatakse Hunteri protsessiks. Enne 1946. aastat ei kasutatud titaani väljaspool laborit, aga William Justin Kroll tootis titaantetrakloriidi magneesiumiga, mis sai tuntuks Krolli protsessi nime all. Ehkki preagu otsitakse odavamat ja tõhustamat moodust, rakendatakse tänapäevalgi Krolli protsessi kommertstootangute tarbeks. Anton Eduard van Arkel ja Jan Hendrik de Boer suutsid joodi kaudu teha väga puhtas olekus titaankangi. 1950ndate algusest peale hakati titaani sõjaväelisteks tegevusteks kasutama, eriti lennukite ehituses. Titaan leiab palju kasutust Kuna titaan on vastupidavaim kergmetall, kasutatakse seda tihti laeva- ja
Titaaniühendid ja tootmine · Kõige levinum ühend (titaandioksiid e titaanvalge) on populaarne fotokatalüsaator , kasutatakse valgete pigmentide tootmisel · titaantetrakloriid (TiCl4), kasutatakse suitsukatetes, katalüsaatorina · titaantrikloriid (TiCl3), kasutatakse katalüsaatorina polüpropüleeni tootmisel · naatriumtitanaat · titaanoksiidsulfaat · titaan(IV)sulfaat Titaani eraldamiseks mineraalidest kasutatakse Krolli meetodit 1) Esialgsest oksiidist saadakse TiCl4, juhtides aurustunud kloor süsiniku juuresolekul üle hõõgpunaste mineraalide 2) TiCl4kondenseeritakse ja puhastatakse fraktsioneeriva destillatsiooni abil 3) Edasi saadus redutseeritakse sulanud magneesiumiga argooni atmosfääris Tavalisemad titaani sulamid saadakse reduktsiooni teel. 2 FeTiO3 + 7 Cl2 + 6 C 2 TiCl4 + 2 FeCl3 + 6 CO (900 °C) TiCl4 + 2 Mg 2 MgCl2 + Ti (1100 °C)
Vaba (ebapuhta) metalli sai 1824 rootsi keemik J. J. Berzelius kaaliumheksafluorotsirkonaadi redutseerimisel naatriumiga. Küllalt puhtal kujul said tsirkooniumi metallina alles 1925. a Madalmaade teadlased A. E. van Arkel ja J. H. De Boer endi poolt avastatud joodimeetodil. 3. SAAMINE Tööstuses saadakse tsirkooniumi mitmel meetodil(eri riikides on nende osakaal erinev), millest peamised on järgmised: 4 1. Krolli meetod. Klooritakse maagikontsentraate koos koksiga või karbiide; tekkinud ZrCl 4 eraldatakse sublimatsioonil ja redutseeritakse (tavaliselt Mg-ga) 2. Leelismeetod. Maagikontsentraate kuumutatakse NaOH-ga või seguga CaCO3+ CaCl 2 temperatuuril üle 1000 °C, tekivad vastavad tsirkonaadid, mis hüdrolüüsitakse ja lagundatakse kuumutamisel ZrO 2-ks, seejärel saadakse ZrCl 4 või K 2[ZrF 6] . K 2[ZrF 6] elektrolüüsitakse 3. Fuoriidmeetod
joontena musikaalsus ja visuaalse vormi valdamine; laiemas vaatajaskonnas saavutas suure populaarsuse Ott Kooli maaelukujutus „Maarja maal” (1975). Rakvere teater tõusis üldpildis enam esile 1970. aastate teisel poolel, kui peanäitejuhiks sai Raivo Trass (juhtis teatrit 1977–1985, tuues välja 23 lavastust). Trassi varasematest töödest Draamateatris mainitagu tema väikesaali-lavastusi: Istvan Örkény näidendit „Krolli folkloori rohke kasutamine ning viis, kuidas tal õnnestus pärimuslik aines ja autentne regivärsiline rahvalaul edukalt integreerida modernistlikku teatrikeelde (Epner 1998: 175). Ka 1960.–1970. aastate teatriuuenduse teise võtmekuju Evald Hermaküla teatrinägemuses oli just 1970ndail üheks keskseks missiooniks rahvuslike juurte ning rahvuse vaimu tajumine ja kehastamine (Epner 2006: 2446). Mainitud kümnendit iseloomustas
annaabi.ee 
