Biogeograafia
hiidpuud. Põhivõrastik on tihedam ja paikneb 30-40 m kõrgusel.
Kõige alumises rindes sirgub ohtralt palme. Palju liaane ja epifüüte, sest
maapind on hämar.
Paljudel suurtel puudel on enda toestamiseks plankjuured.
Häiludes ronivad mööda tüvesid filodendronid ja ka monsterad.
· Loomastik: tuukanid, möira- ja kaputsiinahvid, palju konni, pisi-puukonn,
kaksvarvas-laisik, krokodillkaimanid, leeguanid,
· Loode-kagusuunalised mäeahelikud kõrgeim tipp 3820 m.
· 1200-1500 meetri kõrgusel algavad pilve- ehk udumetsad. Kõrgemal on
madalam temperatuur.
· Mäel on mets hõredam ja valgusküllasem, mistõttu on maapinnal rohkem
taimi. Palju samblaid nii maas kui puuokstel. Lõunapoolsetes pilvemetsades
on igihaljad tammed, tüvedel palju samblikke, puusõnajalgu ja orhideesid.
3000 meetri kõrgusel on puud juba madalad kääbusmets
annaabi.ee 
