Pteraanodoni kivistunud luustik toodi päevavalgele Ameerika Ühendriikides, Kansase osariigis asuvaist kriidilademeist. Tiibsisaliku eluajalgi laius meri alles saja viiekümne kilomeetri kaugusel. Näete siis, kui kaugele võis pteraanodon ka avamerele lennata. TÜLOSAURUS JA ELASMOSAURUS Suurehambuline, hiiglaslike lõugadega tülosaurus sarnaneb krokodilliga, väga suure kümnemeetrise krokodilliga. Ta eluviisidki olid krokodillilaadsed: tülosaurus ründas ja murdis mitte üksnes haisid ja teisi suuremaid kalu, vaid ka merisisalikke. Isegi sääraseid nagu elasmosaurus, kes talle pikkuses või jõus sugugi alla ei jäänud. Elasmosauruse kael oli pikk - seitse meetrit, saba kaks ja pool, aga kere kõigest paarimeetrine. Sisalik oli kokku kaksteist meetrit pikk. Elasmosaurus polnud teab mis nobe ujuja, kuid tänu oma pikale ning painduvale kaelale,
2 luud, mis roomajatel on lõualuude koosseisus, kolisid keskkõrva. Lisaks tekkis neil kõva suulagi, mis lubas närida toitu ja hingata samal ajal. 11. Mil viisil väljendus arhosauruste võidukäik Mesosoikumis (põhilised grupid)? Triiases sünapsiidid mitmekesistusid, kuid kaotasid kahele uuele grupile: arhosaurused ja rünhosaurused. Arhosaurused panid Triiases aluse dinosaurustele, aga samuti eristusid neist varakult krokodillilaadsed. Mesosoikumit valitsesid diapsiidid. Arhosaurustest kujunesid Triiases välja mitmed dinosauruste liinid, millest põhilised olid Ornitischia ja Saurischia grupp. Arhosaurusedsaurischiasauropoodid. Sauropoodsete dinosaurustele omase gigantismi tagasid: kiire basaalne ainevahetus, palju järglasi, vähene hambumus ning keerukas kops. Väike mälumisaparaat võimaldas areneda pikal kaelal väikese peaga. Kops oli keerukas, õhukottidega lindudele sarnanev süsteem
annaabi.ee 
