Tihti kasutatakse tahhümeetriliseks mõõdistamiseks varem rajatud mõõdistuskäigu punkte. Käigupunktide vahekaugused ja lubatud kaugused tahhümeetrist mõõdistatava punktini olenevad mõõtkavast. Nt kui 1:500 siis max vahemaa reljeefipunktini 100m, kontuuride mõõdistamisel kuni 60m, latipunktide omavaheine kaugus kuni 20m. Mõõdistamisel koostatakse maatüki kohta silmamõõduline skeem ehk krokii. Krokii koostatakse kas iga jaama kohta eraldi või mitme jaama kohta ühine (krokiil ei pruugi olla mõõtusid). Krokiile tuleb kanda kõik situatsioonielemendid, maastikureljeefi iseloomustavad punktid ning lati teised seisupunktid. Lati seisupunkte peab võtma nii palju, et saadud kõrgused iseloomustaksid täielikult mõõdistatava maatüki reljeefi. Latipunktid peavad asuma reljeefi skeletijoontel (veelahkmejoon ja voolukoha jooned). Tuleb võtta mäe ja künketipud, süvendite põhjad ja servad, kõrgustike jalamitel, lisaks
millele on kantud maastiku objektid, situatsioon, kõlvikute nimetused, põhilised pinnavormid, vooluvee- ja veelahkmejooned, ühtlase languga nõlvad ning latipunktide nummerdatud asukohad. Krokii on soovitatav koostada iga jaama kohta eraldi, ligikaudu tulevase plaani mõõtkavas ja orienteeritult põhja-lõuna suuna järgi. Kõigepealt märgitakse seisupunkti asukoht ja number ning suunad teistele mõõdistamisvõrgu punktidele. Topograafilise plaani koostamisel on krokiil esitatud andmetel suur tähtsus kõlvikute piiride määramisel, horisontaalide tõmbamisel jne. Latipunktide numeratsioon krokiil ja tahhümeetria väliraamatus peab ühtima. 43. Tahhümeetrilised arvutused Väliraamatus: 1. Arvutatakse kaldenurgad ja vertikaalringi NA väärtused. NA erinevused ei tohi ületada lubatavat suurust. Sõltub kaldenurkade mõõtmise täpsusest. 2. Arvutatakse horsiontaalnurgad tavalises korras. Sõltub nurkade mõõtmise täpsusest. 3
annaabi.ee 
