· EELTÖÖD Aluspind peab olema tolmuvaba, kuiv, rasvast puhas ja stabiilne. Aluskihis ei tohi olla äbitungivaid või -värvuvaid aineid. - Kipsplaadi puhul tuleb vuugid täita vuugipahtliga ja armeerida armeerlindiga ning seejärel teha kipsplaadile lauspahteldus peenpahtliga. - Vanad liimvärvikihid või muud kriitivad kihid hoolikalt maha pesta. Lahtised kihid eemaldada. Tapeediliimi jäägid samuti hoolikalt maha pesta. - Pudiseva liivaga pinnad korralikult puhtaks harjata. - Vanadel krohvidel läikivad või tugevasti liimainega immutatud pinnad mehaaniliselt eemaldada. - Võimalikud õlijäägid betoonipinnalt eemaldada. - Liiga pudedad krohvi- või müüritiseosad eemaldada ja teha parandused. - Vanad veelaigud või muud värvainega läbiimbunud pinnad tuleb enne katta sellakisoleervärviga (art nr 234). - Vahatatud puit-, vineer- ja kiudplaatpinnad tuleb liivapaberiga karestada. - Hallituse suhtes tundlikud mineraalse koostisega aluspinnad tuleb puhastada ja
nagu tavalise lubikrohvi puhul. 2. Plaatimissegu nakkekihina. Segu tõmmatakse kammliibiga pinnale ja lastakse kuivada. Kõva alusena on see vähem niiskust imav ja seega raskemini silutav ja poleeritav. Seetõttu kantakse pinnale esmalt üks kiht Tadelakti, mis lastakse öö läbi seista. Teise kihiga töötatakse edasi nagu tavaliselt. · EELTÖÖD - Kuivanud lubi- ja lubitsementkrohv niisutada - Lahtised liivased krohvid puhtaks harjata ja kaseiinkrundiga kruntida - Vanadel krohvidel läikivad või sideainerikkamad pinnad mehaaniliselt eemaldada. - Betoonpinnad võimalikest õlijääkidest puhastada - Liiga pudedad krohvi- või müüritiseosad eemaldada ja teha parandused. · SEGUGA TÖÖTAMINE Tavapärane viis Marokos töötada Segu kantakse kelluga pinnale ja peale esmast tahkumist silutakse väikeste puust hõõrutitega. Selle käigus tihendatakse pinda juba mõnevõrra. Edasi silutakse pinda pisikeste plastist pahtlilabidatega.
sajaprotsendiliselt. vett-tõrjuvad või vett-tõkestavad krohvisüsteemid. Vett-tõrjuvateks on krohvkattesüsteemid, mille veeimavus W < 2,0 kg/m2h0,5. See tähendab, et teatud ajaühikus imab antud krohvisüsteem kuni 2 kg vett m2 kohta. Sellised süsteemid on DIN 18550 järgi (vt tabel 4). vett-hülgavad krohvisüsteemid. Vett hülgavateks on krohvisüsteemid, millede veeimavus on väiksem W < 0,5 kg/m2h0,5. Lisaks kehtib tingimus, et aurutakistus oleks väiksem Sd < 2,0m. Mineraalsetel krohvidel on aurutakistusnäitaja alati ka täidetud. Vett-hülgava krohvisüsteemi saamiseks tuleb enamikel juhtudel kasutada täiendavaid krohvilisandeid, mis on võimalik ainult tehases täpse doseeringuga. Kui krohvisüsteem koosneb ainult viimistluskrohvist tuleb rakendada täiendavaid kaitseabinõusid. Nendeks võivad olla: Kaitsta süsteemi fassaadvärvkattega või impregneeriga. Juhime tähelepanu, et ka siis kui
annaabi.ee 
