Leonardo da Vinci
katsetamast ning pilt läks õnnetult nurja.
Leonardo kulutas Püha õhtusöömaaja maalimisele pisut üle kahe aasta. Ta veetis pikki
perioode istudes ja oma teose üle mõtiskledes, sest suurelt jaolt tellijate nördimuseks,
kelle arvates oli tegu ajaraiskamisega. Kuna Leonardo tahtis, et tal oleks võimalik töötada
aeglaselt ning maalil oleksid tugevad, küpsed värvid, siis otsustas ta kasutada mitte
freskotehnikat, vaid katsetada temperate kuival krohvalusel. Kahjuks hakkas pilt juba
vähem kui 20 aasta pärast pudenema ning oli 1560. aastateks rikutud. Tänapäeval näeme
vaid kahvatut ja ähmast varianti originaalist, mida on mitmeid kordi restaureeritud. Ometi
piisab sellestki, et saada aimu teose ülevast mõjujõust ja meisterlikkusest. Püha
õhtusöömaaeg oli Leonardo eluajal üks Itaalia kuulasmaid maale. Selle teema sobis
ülihästi just munkade söögisaali: süües võisid nood aeg-ajalt pilgu tõsta ning mõtiskleda
annaabi.ee 
