Võib öelda, et kõik kehad on pidevas liikumises, mis ei pruugi isegi ühtlane olla. Hõõrdejõud mõjutab maapinnal igat keha, nii elus kui ka elutuid . See takistab kehade libisemist mööda teisi kehi. Tänu hõõrdejõule saavad kehad alustada liikumist, vahetada suunda ja pöörata ringi ja palju muid liigutusi teha ainult tänu hõõrdejõu olemasolule. Hõõrdejõu jõud tekib kahe keha konarluste haakumisel. Keha, mille pind on sile ja nähtavad krobelisused väga väikesed , on raske peatada, kuna nende pind ei pruugi haakuda teise kega pinnaga ja keha pidurdamine osutub selletõttu ka raskeks. Talvel on autoomanikel kohustuslik kanda naelrehve. Naelad rehvides ongi põhjuseks, miks autod kuidagigi kiilasjääl seisma suudavad jääda nad haakuvad jääga ning seega on hõõrdejõud rehvi ning jää vahel suurem. Hõõrdejõud käib käsikäes gravitatsiooniga, mis tähendab, et maa, ning ka kõik teised kehad, tõmbuvad omavahel
Kui maailmas poleks hõõrdejõudu Hõõrdejõud on alati liikumist takistav ja suunatud liikumisele vastassuunas. Tingitud on ta pindadest, keskkonnast ja selle tihedusest mille vahel ta mõjub, näiteks, kui püüda üksteise vastu hõõruda kaht liivapaberit, oleks see raskem kui kahe tavalise paberi üksteise peal liigutamine, sest liivapaberite pind on krobeline ja need krobelisused haakuvad omavahel. Et hõõrdejõud mõjub kõigile kehadele, muutuks kogu olukord Maal põhjalikult, kui see ära kaoks (kuigi, miks ta peaks?). Siiski, kui see peaks juhtuma, siis inimesed ei saaks oma tahtmise järgi liikuda, sest puuduks jõud, mis krobeliste pindade liikumist takistaks, toimuks libisemine ja pidev liikumine, sest liikumist ei takistata (puudub seisuhõõrdejõud), kehad libiseksid mööda kaldpindu alla; olles
sest kui poleks hõõret ei saaks kokkupõrkel kineetiline energia muunduda, ainult üle kanduda. Mehhaanikas üritatakse küll pidevalt vabaneda hõõrdest, kui mitte igas osas, sest muidu masinad laguneks koost. Hõõre teeb võimalikuks maailma, nagu meie seda teame. Samas pole ta iseseisev jõudki. Mida muud on hõõre, kui pindade mikro- (või vähem mikro, või ehk suisa makro) ebaühtlustest tingitud keha liikumisenergia muutmiseks kuluv hulk (krobelisused panevad keha võbisema, seega ka nt. gravitatsiooni vastu võitlema). Samuti tekiks probleem, et üksgi tuul ei vaibuks ega heli vaikiks, kulgedes edasi põrgates ettejuhtuvatelt pindadelt ideaalselt edasi, nagu valgus peegelpinnalt (vaadeldes valgust kiirena, nagu geomeetrilises optikas, mitte lainetusena). Ükski keeris ei aeglustuks, lained uhuksil rannale meeletult kaugele (eeldades, et meil oleks rand, ja maakera pole ühtlane kera, mis oleks veega
annaabi.ee 
