Areng toimub moondega. Mõnel konnaliigil hakkavad munarakkudest arenema järglased vanemate seljal. Rohukonn talvitub vees. Toiduks sobivad rohukonnale putukad, ämblikud, teod, vihmaussid kõik kellest jõud üle käib. Konn neelab toidupala tervena. Soojalembese loomana saab rohukonn tegutseda ainult soojal ajal ning ta vajab siis palju toitu. Jahedal ajal on rohukonn loid, sööb vähe või ei toitu üldse. Konn saab tegutseda ainult siis kui on soe ja niiske. Töntsakamad, kuivema ja krobelisema nahaga konnad on kärnkonnad. Kärnkonnad liiguvad peamiselt kõndides. Kärnkonna mürk võib panna inimese aevastama ja silmi vesistama. Juttselg-kärnkonn ehk kõre elab vaid Eesti lääneosas. Sabakonnalistel on väike pea ja sale nelja jäsemega kere, mis lõpeb pika mõlaja sabaga. Nad arenevad ka moondega. Kahepaiksetel on oluline koht toiduahelates. Roomajad on sarvsoomustega loomad. Nad on soojalembesed loomad, kes elavad valdavalt maismaal. Mõned neist elutsevad vees
peamiselt Triturus'e perekonda kuuluvate liikide kohta. Vesilikud on osaliselt maismaaelulised loomas, kes lähevad vette sigima [6]. Päriskonnaliste (Anura) seltsi kuulub umbes 5000 liiki. Enamik päriskonnalisi elab troopikas ja lähistroopikas. Päriskonnalistel on lühike keha, üsna pikad tagajalad ja tavaliselt soomusteta nahk; saba ei ole. Graatsilisemaid, niiskema ja siledama nahaga ning hüpates liikuvaid päriskonnalisi nimetatakse konnadeks, jässakamaid, kuivema ja krobelisema nahaga ning pms. kõndides liikuvaid päriskonnalisi kärnkonnadeks [6]. Eestimaal elab 11 erinevat liiki kahepaiksed. Nad jagunevad kahte seltsi (saba- ja päriskonnalised) ning moodustavad neli sugukonda (salamanderlased, muda-, kärnkonlased ja konlased). Kahepaiksed Eestimaal Eestimaal elavad kahepaiksed: I. Selts: sabakonnalised (Caudata): a. Sugukond: salamanderlased (Salamandridae): i. Harivesilik (Triturus cristatus) ii
annaabi.ee 
