Vene muusika
11.sajandi keskelt algab Venemaal
lauljate ettevalmistus suurte kirikute juures. 11/12.sajandi vahetuselt pärinevad
esimesed käsikirjalised noodikogud, mis sisaldavad bütsantsi meloodiate kõrval ka
kohalikele pühakutele pühendatud teoseid.
Kirikulaul oli ühehäälne kuni mitmehäälsuse kujunemiseni 17.sajandil, esitajateks
meeshääled. Meloodia kirjutati teksti kohale märkidega mis näitasid meloodia
liikumise suunda, mitte heli absoluutset kõrgust. Märke nimetati ,,znak" või ,,krjuk",
vastavat laulmist ,,znamennoje" või ,,krjukovoe" penije.
Vürstikodades tunti ka ilmalikku muusikat. 11.sajandist mainitakse sünkreetseid
kunstnikke - skomorohhe. Need olid üheaegselt näitlejad, lauljad, akrobaadid,
mustkunstnikud, pillimehed jne., nende etendustest lähtub hiljem nn. vene
laadateater.
13. sajandil vajutavad pitseri tatari-mongoli vallutusretked. See on tagasikäik
15.sajandi keskel vene kirik iseseisvub, saades sõltumatuks Konstantinoopoli
patriarhaadist., 16