Auvere lahing ja Narva vallutamine
Saksa vägede jaoks oli rinde hoidmise ja kaitsmise
näol ees oluline tõrjelahing, millest sõltus Narva rinde püsimajäämine.
Punaarmee oli aga läbi murdnud Soomes Karjala maakitsuse kaitsest nn Mannerheimi liinist ja
nüüd toodi osa vägedest sealt üle Narva alla, täpsemalt Punaarmee poolt aasta alguses
vallutatud soisele sillapealsele, mida kutsuti ka Krivasoo kotiks. Narvast lõunas pöördus
rindejoon otse läände ja ulatus peaaegu Sirgalani. Venelased olid koondanud Krivasoosse
Auveres kaitsel asuvate Saksa üksuste vastu 2 diviisi, umbes 130 000 meest, rohkesti tanke,
lennukeid ja suurtükke. Vähem kui 10 km lahutas Punaarmeed merest ja Narva rindel
paiknevaid üksusi piiramisrõngast. Punaarmee jaoks oli eelseisev lahing kui vallutusslahing.
Lahingutegevus
24. juulil 1944 kell 5 alustas nõukogude suurtükivägi kaitsjate positsioonidele massiivset
tulelööki, mis kestis 3 tundi. Kaitsjate pihta tulistati mitukümmend tuhat mürsku (Major Riipalu